| Köögipuhastaja
erator kodukööki |
|
Mille poolest ISE
köögipuhastajad erinevad
VÕIMSUS
Mõõdetud hobujõududes (HP),
rohkem võimsust tähendab
kiiremat, tõhusamat
peenestamist.
MÜRASUMMUTUS
Kõik In-Sink-Erator`i
köögipuhastajad on
Dura-Drive(tm)
asünkroonmootoriga, mis on
vaiksemad, kui konkurentide
köögihundid
püsimagnetmootoritega. Parimatel
In-Sink-Erator`i mudelitel on
topelt mürakaitsed, paksem ja
parem heliisolatsioon. Erator ISE
75, millel on Ultra Quiet II
mürasummutussüsteem, sisaldab
kahte eemaldatavat
müra(pritsme)kaitset, parimat
heliisolatsiooni ja suurimat
korpusekaitset
GARANTII
Garantii kõikidele
köögihuntidele 1 kuni 5 aastat,
sõltuvalt tüübist.
PEENESTUSKAMBRI
MAHT
In-Sink-Erator`köögipuhastajad
käitleb rohkem ja kiiremini
toidujäätmeid tänu suurele
peenestuskambrile vahemikus 980
ml kuni 1705 ml.
LISAVÕIMALUSED
Tippmudelid võivad omada
võimalusi, nagu sisseehitatud
pneumolüliti, roostevabast
terasest peenestuskamber ning
kahesuunaline pöörlemine.
|
 |
|
Unikaalne lisa: ISE
pneumolüliti
Pneumolüliti pakub ohutut ja mugavat
võimalust köögihundi sisse/välja
lülitamiseks ning teeb lihtsamaks ka
köögihundi paigaldamise. Nupulevajutus saadab
õhuimpulsi mööda plastiktoru köögihundi
lülitusmehhanismi, mis käivitab/lülitab välja
köögihundi ning kaotab vajaduse eraldi
seinalüliti paigaldamiseks.
Ideaalne "avatud" köögi puhul, kus
ei ole seinu lüliti paigaldamiseks.
| Erator
köögipuhastaja paigaldamine? |
| Õige suurusega
valamu äravooluava (90mm) korral
on paigaldamine jõukohane
igaühele.
Paigalduse võib ka tellida
Aretor OÜ tel 650 4876, GSM:
5615 5308
1:
Ettevalmistus
Ühenda olemasolev toru valamu
küljest lahti ning puhasta
hoolikalt äravoolutorud
ummistustest.
Et tagada heitvee äravool
kanalisatsioonitorustikus on
vajalik langus. Kui olemasolev
valamu äravooluava köögihundi
paigaldamisel seda ei võimalda,
tuleb torustik kalde
saavutamiseks ümber ehitada .
2: Köögihundi
monteerimine valamu alla
Paigalda kummitihend
köögihundi valamuflansi alla.
Valamutel mille äravooluava
on 50 mm saab köögihundi
paigaldamisel kasutada
spetsiaalset üleminekut
(adapterit) või suurendada
äravooluava. Valamu äravooluava
suurendamiseks on ISE
köögihundi piirkondlikul
esindajal olemas spetsiaalne ava
suurendamise lõikur.
Keraamilised, marmorist jt.
köögivalamud, mille seinapaksus
on kuni 50 mm, vajavad
paigaldamisel pikendatud flanssi.
Kui äravooluava läbimõõt on
väiksem kui 90 mm tuleb kasutada
köögihundi etteandmisava
vähendavat üleminekut.
3: Kinnitus-mehhanismi
paigaldamine
Paigalda kinnitusmehhanism
valamu külge.
Kinnitusmehhanism sobib
kõikidele roostevabast terasest,
keraamikast, või teistest
materjalidest valamutele, millel
on 90 mm äravooluava ja mille
seina paksus ei ületa 32 mm- t.
4: Köögihundi ühendamine
kinnitusmehhanismiga
Ühenda köögihunt
kinnitusmehhanismiga.
Enamikel juhtudest piisab
valamualusest ruumist
köögihundi paigaldamiseks. Kuid
on ka olukordi, kus valamukapis
on liiga vähe ruumi. Seetõttu
tuleb enne ostu sooritamist
veenduda, et köögihunt mahub
valamukappi. 4Köögihundi
paigaldamine
5: Ühendamine torustikuga
Kinnita väljavoolutoru
köögihundi külge.
Ühenda väljavoolutoru teine
ots olemasoleva kanalisatsiooni
torustikuga. Ühendamisel pea
meeles, et säiliks äravooluks
vajalik kalle.
Sifooni paigaldamisel pea
meeles, et äravoolutorude
(sealhulgas sifooni) läbimõõt
ei tohi olla väiksem kui 32 mm.
6: Ühendamine vooluvõrku
Ühenda erator vooluvõrku.
Elektritoide ja selle
paigaldus peavad vastama toote
nõudmistele ning kehtivatele
elektritööde eeskirjadele.
Täpsemat informatsiooni saad
paigaldamise, hoolduse ja
kasutusjuhendist, mis on kaasas
iga eratoriga
Paigalda pneumolüliti.
Pneumolüliti puudumisel tuleb
valamu lähedale paigaldada
eraldi lüliti ning ühendada see
köögihundiga.
Portsionköögihundil(mudel 78)
on sisseehitatud lüliti mis
töötab sulguri keeramisel
vasakule või paremale. See mudel
ei vaja eraldi lüliti
paigaldamist. Pneumolülitiga
mudelitel on lüliti paigaldamine
väga lihtne.
|
|
On standardvarustusena mudelitel 65 ja 75
,kuid on võimalik lisada kõikidele
etteandmisega mudelitele.
Teeb köögi puhastause eratori paigaldamise
lihtsamaks.
Kuigi erator on varustatud pneumolülitiga
võib tarbija paigaldada soovi korral
seinalüliti.
Keskmine köögihundi olelusiga on 10 aastat.
Päris tavaline on et ka peale 25 kasutusaastat
töötab ISE köögihunt probleemideta.
Kõik In-Sink-Erator`i mudelid omavad
sõltuvalt mudelist garantiid 1 - 5 aastat.
| Kuidas
kasutada ? 
|
|
Ava
külma vee kraan.
Käivita
seade.
Sisesta
toidujäätmed seadmesse
Lase
seadmell töötada
niikaua, kuni kuuled
ainult töötava mootori
ja voolava vee häält.
See
võtab aega ainult mõned
sekundid.
Lülita
seade välja.
Sulge
külma vee kraan 10
sekundit peale
peenestamise lõppemist.
|
|
|
Mida võib
seadmega käidelda ?
Enamikust tavalistest
toidujäätmetest võib väga
lihtsalt vabaneda, kasutades
erator köögipuhastajat
Seade ei ole
mõeldud selliste jäätmete
jaoks nagu paber, plastmass,
metall või väga kiulised
materjalid nagu terved
rabarberivarred või
maisitõlvikud.
Nõuded
köögi suurusele
ISE köögihunt
mahub igasse kööki ja sobib
peaaegu kõigile valamutele.
In-Sink-Erator´i seade on
kavandatud sobima igale
kraanikausile, sellest hoolimata
võib paigaldamisel vaja minna
mõningaid komponente, mis on
saadaval ISE piirkondlikult
esindajalt.Näiteks:
Standardmõõduga
(90 mm) ja väiksema valamu
äravooluava jaoks adapterit vaja
ei ole. Uue või olemasoleva
valamu, mille ava on väiksem,
kui 90 mm saab väga lihtsalt
lõigata köögihundile
tarvilikku mõõtu. Spetsiaalne
lõikur koos flansivaltsiga on
saadaval ISE esindajal, kes pakub
ka vastavat teenust.
Mida
tohib ja mida ei tohi teha,
kasutades seadet?
ON SOOVITATAV:
Kasuta
peenestamise ajal KÜLMA
vett. Kui kasutada kuuma
vett, kleepuvad
rasvaosakesed
kanalisatsioonitorustiku
siseseintele (selle
asemel, et voolata veega
kanalisatsiooni).
Peenesta
kõvemaid materjale
(keedetud kondid,
ploomikivid jm).See on
alati vajalik, sest hoiab
pöörlid(haamrikesed)
vabalt liikumas ning
hoiab ka peenestuskambri
puhtana.
Puhastamiseks
uhtuda külma veega.
Sidruniviilu peenestamine
aitab
desodoreerida(eemaldada
haisu) peenestuskambrist
ja detailidelt
EI TOHI:
- Kasutada kuuma vett
seadmega töötamise
ajal.
- Lülitada seadet välja
enne peenestamise
lõppemist. Oota kuni
KÕIK toidujäätmed on
peenestatud ja alles
siis, lülita seade
välja.
- Käidelda väga kiulisi
materjale(maisitõlvikud).
Sellistel materjalidel on
omadus moodustada kiulisi
kobaraid, mis ei kandu
- korralikult
kanalisatsiooni ja
segavad
peenestamisprotsessi.
- Käidelda austri- või
merekarpe, klaasi,
metalli, riideid või
kangeid kemikaale. Need
materjalid on liiga
abrassivsed ja võivad
- lõpuks peenestuskambri
läbi kulutada.
- Käidelda suurt kogust
rasva või kuuma rasva
(rasvainet, õli).
|
|
| Keskkond
|
| |
Möödunud
50 aasta kestel on toimunud
olulised muutused tootmises ja
eluviisides. Oleme jõudnud
tarbimisühiskonda kus ainuüksi
olmejäätmete kogus ületab 350
kg inimese kohta aastas (siia
lisanduvad veel ehitus, toomis-
jm. jäätmed). Tootmise ja
elutegevuse kõrvalproduktid, mis
maal talus olid väetiseks,
muutuvad linnas jäätmeteks.
Õhuhapniku juurdepääsuta
kiiresti kasvavatesse
prügilatesse maetud lagunev
orgaanika on peamine keskkonda
saastav komponent jäätmete
ladustamisel. Nimelt tekib
orgaanika lagunemisel prügilas
ladestusgaas, mis koosneb
peamiselt metaanist. Kuid metaani
reostustoime on globaalne.
Jõudes atmosfääri, toimib see
kasvuhoonegaasina, olles
süsihappegaasist umbes 30 korda
agressiivsem. Eestis asuvatest
prügilatest lenduva metaani
toime nähtusele nimega globaalne
soojenemine on võrreldav kogu
Eesti transpordisaastega. Samuti
mõjutab orgaaniliste jäätmete
osakaal prügilas nõrgvee hulka
ja koostist.
Biogaasi teke prügilal on seotud
järgmiste asjaoludega. Mida
kestvamalt jäätmeid
ladestatakse ja mida
rikkalikumalt on jäätmetes
biolagunevat osa (Tallinnas >
40%), seda kauem tekib ja eraldub
biogaasi. Kuupmeetrist
jäätmetest eraldub 150-200 m3
ladestusgaasi, millest ligikaudu
poole moodustab metaan. Muu
maailma kogemustest võib öelda,
et hästi projekteeritud ja
ehitatud prügilast, kus on
kaasaegne gaasikäitlus, on
võimalik koguda ja kasutada
maksimaalselt 66%
ladestusgaasist, s.t. 33% hajub
keskkonda.
Näide Pääsküla prügilast:
Rajatise sulgemisjärgne ja
pikema-ajaline keskkonnamõju
lähtub prügilagaasis
sisalduvast ja keskkonda hajuvast
mittekäideldavast metaanist.
Sulgemisjärgselt 2002 aastal
langeb biogaasi teke
prügilas(hinnanguliselt)
tasemelt 20 milj. m3 tasemeni 4
milj. m3 aastaks 2018. Tekkiva
biogaasi kogumaht perioodil 16-18
a on 250 milj m3.
|
Kokkuvõtteks võib
öelda, et toidujäätmed
prügilas:
-põhjustavad prügilagaasi teket
-suurendavad nõrgvee teket ja
mõjutavad selle koostist (70%
toidujäätmetest on vesi)
-on söögilauaks lindudele ja
närilistele, kes kannavad edasi
haigusi.
Tallinna Jäätmehoolduseeskiri
lubab köögijäätmeid
kompostida soojustatud ja
kahjurite eest kaitstud mahutites
(nn. väikekompostorites).
Komposer ei ole imerohi eelpool
nimetatud probleemide
lahendamiseks, kui teda ei
kasutata õigesti. Kompostri sisu
tuleb regulaarselt segada, samuti
tuleb toidujäätmete
komposteerimisel kindlasti
kasutada tugiainet (turvas,
puukoor, oksad jt. aiajäätmed),
et tagada õhu juurdepääs
komposteeritavale materjalile.
Vastasel juhul toimuvad
kompostris samad protsessid mis
prügilas, ainult et väiksemas
mastaabis.
Lähitulevik
1999 aastal kehtima hakanud
prügilaid käsitlev
eurodirektiiv (99/31/EC), millega
on ühinenud ka Eesti, kehtestab
prügi ladestamiseks hoopis
teistlaadi tingimused. Direktiivi
põhitähelepanu on pööratud
jäätmete koguse vähendamisele
ja nende ladestamiseelsele
stabiliseerimisele.
Bioloogiliselt lagundatavad
orgaanilised ained tuleb
komposteerida nii, et ladestada
võib praktiliselt inertseid
aineid, mis ei tooda ohtlikke
gaase ega nõrgvett.
Anaeroobses prügilas tekkivate
keskkonnaohtlike ainete
isoleerimiseks rajati Saksamaal
kümmekond aastat tagasi nn
multibarjäärprügilad.
Jäätmeladestus ümbritseti vett
ja gaase mitte läbi laskva
mitmekihilise kattega.
Multibarjäärprügila rajajad
hindasid oma loomingut kui
ajutist lahendust, millega me
anname oma jäätmemured
lahendada järgnevatele
põlvkondadele.
Uues Jõelähtme nn.
europrügilas ladestatavate
biojäätmete massi tuleb
vähendada aastaks 2005 35 000 -
40 000 tonnini aastas
(Pääsküla prügilas viimaste
uuringute kohaselt ligikaudu 70
000 t aastas). Sellise
multibarjäärprügila
kasutuselevõtuga suureneb
oluliselt ka prügi ladestustasu,
mille maksab kinni prügi
tekitaja.
Käitluskohas
segaolmejäätmetest eraldatud
orgaaniliste jäätmete
kompostimisel on probleemiks
saastunud jäätmed mis võivad
toote kvaliteedi viia niivõrd
alla, et tema kasutatavus on
piiratud. Sellest tulenevalt
nähakse tulevikus ette ka
biolagunevate jäätmete eraldi
kogumine ja äravedu.
Bioloogiliselt lagunev on ka
heitveepuhastusest tekkiv
jääkmuda, mida kasutatakse,
vastavalt AS Tallinna Vesi
Jäätmekavale komposti ja
reoveesettesegude valmistamiseks
(aastal 2002 - 20000 t). Ka
heitveepuhastuse jääkmuda saab
anaeroobselt lagundada ning
saadavat energiat kasutada.
Võimalus baseerub asjaolul, et
tonnist biojäätmetest võib
saada ca 150 nm³ gaasi e 1000
kWh energiat. Praeguse seisuga
käideldakse Tallinna
heitveepuhastuse jääkmuda
anaeroobselt AS Tallinna Vesi
Heitvee puhastusjaamas.
Reoveesettest komposti
valmistamisega Kasutades
köögipuhast ajaitad:
-Vähendada prügilate
keskkonnaohtlikkust.
-Võimaldad toidujäätmetes
sisalduvate väärtuslike
toitainete taaskasutust.
-Säästad kallist prügilapinda
ja seega suureneb prügila
kasutusaeg.
-Võimaldad kokkuhoidu
prügiveokuludelt.
-Lihtsustad ülejäänud
olmejäätmete sortimist ja
taaskasutust.
-Võimaldad reoveepuhastis
jääkmuda anaeroobsel
käitlemisel saadavat gaasi
kasutada, kui lisaenergiaallikat.
Kauba peale saad puhtuse nii
köögis kui õues
prügikonteineris.
Pea meeles, et reoveepuhasti on
ORGAANILISTE JÄÄTMETE
KÄITLEMISEKS. Remondist jäänud
värvid, lakid, kemikaalid jt.
ohtlikud jäätmed rikuvad
reoveesette kvaliteeti, mida
ainuüksi Tallinnas tekib ~60 000
tonni aastas.
|
|
Hinnad
|
