Biolämmityskontti
on toimintavalmis
lämpökeskus
kotimaisille polttoaineille.
Kaikki
lämpökeskuksen tarvitsema tekniikka ja varusteet ovat
valmiiksi
asennettuina. Sijoituskohteessa tarvitsee tehdä vain
vesi- ja
lämmitysputkien liitostyöt sekä sähkökytkennät kontin
sähköpääkeskukseen.
Biolämmityskontit
ovat runsaasti varusteltuja, mm.
jatkuvasäätöinen
poltinautomatiikka ja savukaasuimuri kuuluvat
vakiovarusteisiin.
Jatkuvasäätöinen poltinautomatiikka
minimoi
lepojaksot ja parantaa näin laitoksen toimintavarmuutta
ja
hyötysuhdetta. Savukaasuimurilla taas vältetään
korkeat
maastoon sopimattomat savupiiput sekä saavutetaan
hallittu
paloprosessi ja pienempi takapalon vaara.
Pellettilämmitykseen
varustetut kontit poikkeavat polttoainelaitteiden
osalta
jonkun verran edellä mainitusta. Pelletille
soveltuvat
pienemmät syöttöruuvit ja takapalosuojajärjestelmä
on
erilainen. Myös varastot on useimmiten järkevää rakentaa
erikseen
pystysiiloista. 200-500 kW pellettikonttien mitat BK
300
hakekontin mukaan.
Biolämpökontti
sopii erinomaisesti myös
lämpöyrittämiseen.
Kun
kohteen lämpöenergian tarve muuttuu, on kontin siirto
uuteen
paikkaan vaivatonta ja taloudellista.
BIOLÄMMITYSKONTIN
YKSITYISKOHTIA
1.
biopoltin puhaltimineen
2.
polttoainevaraston syöttöruuvi, pudotussuppilo ja poltinruuvi
3.
polttoainevaraston tankopurkaimet
Kontin
päämitat (mm)
Hakekontti
Teho
Pohjan
mitat
Pituus
Leveys Korkeus
BK 300 200
- 300 kW 7200 3260 3200
BK 500 400 - 500 kW 7200 7200 4070
Arvestades meie suhteliselt kõrgeid soojusenergia hindu, tagab just soojussõlme kaasajastamine tarbijale kohese rahalise kokkuhoiu. Investeeringud kaasaegsesse soojussõlme on väga lühikese tasuvusajaga. Kuna soojussõlmed on soojusvahetite kaudu eraldatud soojustootjast, on sõlmede paigaldus kasulik ka soojuse tootjale: ei ole vaja rakendada täiendavaid abinõusid küttevee kulu reguleerimiseks.
Arvestades meie suhteliselt kõrgeid soojusenergia hindu, tagab just soojussõlme kaasajastamine tarbijale kohese rahalise kokkuhoiu. Investeeringud kaasaegsesse soojussõlme on väga lühikese tasuvusajaga. Kuna soojussõlmed on soojusvahetite kaudu eraldatud soojustootjast, on sõlmede paigaldus kasulik ka soojuse tootjale: ei ole vaja rakendada täiendavaid abinõusid küttevee kulu reguleerimiseks.
Kaugküttesse lülitatud hoone soojussõlme koosseisu kuuluvad (näiteks):
Kaugküttesse lülitatud hoone soojussõlme koosseisu kuuluvad (näiteks):
Suve jooksul talletavad pinnase ülemised kihid endasse päikeseenergiat. Selle energiahulga ärakasutamiseks rakendatakse soojuspumba tehnoloogiat, et maapinda või ka vette kogunenud päikesesoojust üle kanda hoonetesse ruumide kütmiseks. Tehniliselt toimib asi alljärgnevalt: ca 1,2 meetri sügavusele pinnasesse on paigaldatud 1,5-meetriste vahedega plasttorud. Torustikus ringleb külmumiskindel vedelik, mis kogub endasse ümbritsevas keskkonnas olevat soojust. Selle soojuse arvel toimub soojuspumba aurustis külmutusagensi aurustumine, kusjuures aurustumistemperatuur peab olema madalam veetemperatuurist (soojus levib vaid kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Aur komprimeeritakse kompressoris eesmärgiga tõsta külmutusagensi temperatuuri. Komprimeeritud aur kondenseerub kondensaatoris. Auru kondenseerumissoojust kasutatakse hoone küttesüsteemi vee soojendamiseks. Kondensaatorist väljuv kondensaat drosseldatakse temperatuuri alandamiseks reguleerventiilis (drosselventiilis) aurustusrõhuni. Soojuspumbas mahajahtunud vedelik juhitakse tagasi maapinnas asuvatesse torudesse, kus see kogub endasse uut soojusenergiat. Kuna Rõuge põhikooli hoones kasutatakse ka põrandakütet, siis on võimalik soojuspumba abil toota kulutades 1 kWh elektrienergiat rohkem kui 4 kWh soojusenergiat. Sellisel soojuse saamisel ei teki suitsu, tahma, keskkonda kahjustavaid gaase ega muid põlemisjääke. Pole vaja transportida kütust, põlemisprotsessi puudumise tõttu puudub tuleoht. Ka on maasoojuspumba kasutamisel elektrienergia kulu mitu korda väiksem kui traditsiooniliste elektriküttesüsteemide kasutamise korral, mis annab nende kasutamisel olulise energiasäästu.
Soojuspumbad
Soojuspumpasid on ise kahte liiki - ühed on maasoojuspumbad,
mida kirjeldati ülal ning teised on õhusoojuspumbad, mille abil
saadakse soojusenergiat otse välisõhust. Soojuspumpasid on
saadaval küllalt suures võimsuse vahemikus, alates paarist
kW-st kuni mitmete MW-deni, seega antud süsteeme võib kasutada
nii individuaalelamu kui ka suurte hoonetekomplekside
soojusenergia vajaduse rahuldamiseks, samuti kaugkütteks.
Soojuspumpade kasutamine laieneb kiiresti kõikjal Euroopas,
eriti Rootsis ja Soomes. Ka Eestis on nende kasutamine jõudsalt
kasvama hakanud - kokku on neid paigaldatud üle 200
koguvõimsusega ca 2,5 MW ning nendega on toodetud soojusenergiat
üle 7 GWh aastas.